Idakonverents: Metro divisjonist on saanud veresaun, Canadiensile on Atlandi divisjonis tekkinud ootamatu konkurent

"Veresaun" on sõna, mida viimasel aastatel tihti kasutatud Kesk divisjoni kirjeldamiseks. Seltskond on seal olnud sedavõrd kõva, et kõik võiks panna playoffidesse ja läänekonverents oleks korralikult esindatud. Nüüd võib aga veresaunaks nimetada Metro divisjoni. Samal ajal on Montreal Canadiens idakonverentsi teises divisjonis saanud ootamatu konkurendi.

(foto: puckprose.com)
Metro divisjon

NHL-i üldtabelis on hetkel kaheksast parimast meeskonnast viis pärit just Metro divisjonist. Maailma kõige konkurentsi tihedaim spordiliiga on tänavu pakkunud taas ühe korraliku vingerpussi, kui liiga liidrikohalt leiame Columbus Blue Jacketsi. Meeskonna, kes tavaliselt just hooaja esimeses pooles raskustes olnud.


Blue Jackets on hea tõestus sellest, et kannatlikkus tasub end ära. Pärast seda, kui meeskond 2014. aastal oma ajaloo jooksul teist korda playoffidesse jõudis, oodati satsilt vaid kõrgemale ja kaugemale kerkimist, ent läks hoopis vastupidiselt. Kogu liiga peale õnnesus edestada ainult kolme konkurenti.

Pärast ebaõnnestunud hooaega ei hakanud aga klubi peamänedžer Jarmo Kekäläinen paanitsema. Tänavu alustati sama tuumikuga, kes mullu lati alt läbi jooksis. Täiendustena lisati satsi mõned noored, kes eelmisel hooajal AHL-is võidutsesid. Lisaks ka Sam Gagner, kellest saanud vast liiga parima hinna ja kvaliteedi suhtega mees. 27-aastasele ründajale, kes 31 kohtumisega jõudnud 14 värava ja 26 punktini, makstakse palgana vaid 600 000 dollarit, mis napilt üle liiga miinimumi.

John Tortorella meeskond on 50 silmaga liiga liider ning samas pole mitte keegi sinijakkide 32-st kohtumisest vähem mänge pidanud. Jõulupausi järgselt ootab kasvatamist klubi rekordit tähistav 12-mänguline võiduseeria. Tegu on seni endale kõige vähem väravaid (65) lasknud meeskonnaga, kellel samal ajal liiga parim ülekaal (26.9%) ja üks ohtlikumaid rünnakuid (3.38 väravat mängus). Ega väga palju ilusam ei saa lugu olla.

Pittsburgh Penguins on ainus meeskond, kes seni Jacketsist keskmiselt rohkem väravaid kirja saanud (3.40). Karikakaitsjal on omad probleemid olnud ja endale lastakse näiteks 2.83 mängus, aga resultatiivsed võiduseerid on näidanud, et tegu on jätkuvalt satsiga, kellest kõik karikast unistavad konkurendid peavad paremad olema.

Jõulupausi ajal peatreeneri Mike Sullivaniga kuni 2020. aasta suveni lepingut pikendanud Penguinsi võimu näitab hästi see, et meeskond on ise tehtud ja endale lastud pealevisete suhte osas üks liiga parimatest, kuid samas on nende 32.4-st vaid kaks konkurenti endale üritusi rohkem laskmas. Aga kui Sidney Crosby enamvähem igas mängus väravani jõuab ja kaaslasi käima tõmbab, siis muidugi võib endale kaitses väikest lohakust ka lubada.


Divisjoni teine tavapärane kange New York Rangers läks puhkusele kahe suure kaotusega, kuid eelnevate kohtumistega oli juba kõva töö ära tehtud. Kui panna meeskonnad ritta ise tehtud väravate ja endale lastud tabamuste suhte alusel, siis jääksid Alain Vigneult hoolealustest ette ainult kolm meeskonda. Ja seda vaatamata Henrik Lundqvisti raskustele. Vahepeal ka pingile naelutatud väravavaht on endale lasknud keskmiselt 2.47 väravat ja tõrjunud 91.5%-ga. Mõlemad näitajad on märgatavalt tema karjääri keskmistest (2.28, 92.1%) halvemad.

Keskmiselt 3.25 väravat tegeval ja 2.44 laskval meeskonnal on juba seitse erinevat vähemalt 20 punktiga mängijat. Sama palju on neid veel ka Blue Jacketsil, aga selliseid pingviine on praegu näiteks ainult viis.

Eelmisel hooajal divisjoni ja üldse kogu liigat domineerinud Washington Capitalsi leiab hetkel alles 4. kohalt. Barry Trotzi hoolealused on endale lastud väravatega (2.06) jätkuvalt liiga esiotsas, kuid tänavu on ründetootlikusega probleeme olnud. Seni on vaid kolmel mehel õnnestunud 20 punkti kätte saada ja keskmine väravasaak 2.69 asetab pealinna klubi liiga keskmikke sekka.

Kui mullu kaotas Capitals esimest korda normaalajaga järjestikused mängud alles playoffide ajal, siis tänavu on seda juhtunud juba kaks korda. Probleeme on olnud oma võimu kehtestamisega ja mängu surmamisega. Päris mitu korda on mängu jooksul mitmed eduseisud võiduks mängimata jäänud ja kohtumised on lõppenud külma duššiga. Murede aluseks võib pidada Jevgeni Kuznetsovi alavormi. Meeskonna eelmise hooaja resultatiivseim mängija on seni 32 kohtumisega vaid kolme värava ja 17 punkti peal.

Philadelphia Flyers, kes äsja alanud U20 MM-ile NHL-i klubidest andnud kõige rohkem mängijad (9), on divisjonis viiendal kohal, kuid tabeli tipp on vaid kuue punkti kaugusel. Seda tänu vahepeal kokku pandud 10-mängulisele võiduseeriale. Ja seda pärast üsna kehva oktoobrit, mille käigus kümnest kohtumisest kuus kaotati.

Peatreener Dave Haktsol on Michal Neuvirthi vigastuse tõttu saanud loota ka vaid ühele kogenud väravavahile, aga Steve Mason on näitamas, miks teda võib pidada üheks liiga enim alahinnatud puurilukuks. Kuna kaitse on olnud auklik ja meeskond endale lastud keskmise osas 2.94-ga üks liiga halvimatest, siis on Masoni statistika päris kahvatu (endale lastud keskmine 2.69 ja tõrjed 90.8%), kuid 26-st stardist toodud 14 võitu räägivad enda eest.

Veresauna põhikangelaste järel tuleb veel kolm korralikku meeskonda, kellel kõigil potentsiaali jõuda playoffidesse, aga kes tõenäoliselt karmi konkurentsi tõttu nii kaugele tänavu siiski ei küündi. Näiteks 37 punkti peal olev Carolina Hurricanes jahiks selle saagiga Atlandi divisjonis viimast automaatset kohta, kuid jääb Metros sellega seitsme punkti kaugusele.

New Jersey Devilsi puhul näib, et meeskond on oma hooaja ülikehva võõrsilvormiga ära rikkunud. Kodupubliku ees on tänavu vaid kaks korda punktilisata jäädud ja 13-st mängust on võidetud üheksa, kuid võõrsil on 21-st mängust võidetud ainult neli.

Samuti on võõrsilmängud painamas New York Islandersit. Eelmisel hooajal üle 23 aasta playoffides ühe seeria võitnud meeskond on oma kolme võõrsilvõiduga kogu liiga halvim. Samas on suudetud viimase nelja nädala jooksul alistada nii Penguins, Rangers kui Capitals. Äkki ei olegi tegu nii lootusetu juhtumiga, kui tabelikoht - idakonverentsi viimane - seda on näitamas.

Atlandi divisjon

Hooaega 12-mängulise punktiseeriaga alustanud Montreal Canadiens haaras kiirelt ja kindlalt ohjad divisjonis enda kätte, kuid pausile minnes oli edu järgmise ees kahanenud kolme punkti peale. Ka Michel Therrieni meeskonnale on probleeme valmistanud võõrsilmängud ning võib öelda, et hooaeg jätkub ka ühe kõige olulisema perioodiga, kui enamus järgmistest mängudest tuleb kodust eemal pidada.


Esimesed nädalad viga saanud esitsentri Alex Galchenyukita on Canadiensil möödunud üsna rahulikult, aga ees seisev kadalipp peaks andma parema pildi meeskonna üldisest võimekusest.

Üllataval kombel on Canadiensi suurimaks ohustajaks kerkinud Ottawa Senators. Oma ebastabiilsuse poolest tuntuks saanud meeskond on tänavu suutnud suuremate kõikumisteta kulgeda ja see annab playoffidesse naasmiseks head võimalused. Meeskonna pikim kaotuste jada on seni vaid kolmemänguline ja see on juhtunud ainult korra.

Meeskond on suutnud mööda stabiilset rada käia isegi vaatama Craig Andersoni abikaasa vähidiagnoosile, mis väravasuul tekitanud paraja segaduse. Esikinnas käib aeg-ajalt meeskonda aitamas, kuid viibib palju aega eemal. Usutavasti on seetõttu varsti ka varumehel Mike Condonil rohkem mänge kirjas. 26-aastane ameeriklane on seni olnud suurepärane. 12-st stardist on tulnud kaheksa võitu. Ta on endale keskmiselt lasknud 2.20 väravat ja tõrjunud 92.4%-ga.

Kanada pealinnas on standardid kiirelt tõusnud. Seda tõestas hiljuti peatreener Guy Boucher, kes eelpool mainitud kaotuste jada käigus üsna närviliselt treeninguid läbi viis. Sellest oli ka kasu. Pole vast juhuslik see, et kolmele kaotusele on järgnenud neli võitu, millega korratakse hooaja pikimat võiduseeriat.

Pärast kahte ebaõnnestunud aastat loodab playoffidesse naasta ka Boston Bruins. Võib öelda, et meeskond on tippkonkurentsis tagasi, kuigi ilmnenud on probleemid rünnakul. Seni on skooritud keskmiselt vaid 2.31 väravat mängus ja see annab koha liiga viimase kuue seas. Samas võib aga hooaja teises pooles oodata neilt selgelt resultatiivsemat tegutsemist.

Peatreenerile Claude Julienile annab lootust tõsiasi, et pealevisete arvestuses on tema meeskond olnud tegelikult liiga parimate hulgas. Neid on olnud keskmiselt 33.7 mängu peale. Selle toel on saavutatud ka võimas ülekaal pealevisete suhte arvestuses. Bruinsi +6.6'le järgneb San Jose Sharks +4.7-ga.

Esikolmiku järel tulevad Florida Panthers ja Tampa Bay Lightning, kes mullu divisjoni võidu omavahel ära jagasid. Novembri lõpus peatreenerit vahetanud pantrid on samuti vaatamata korralikule pealevisete arvule (31.5) olnud hädas väravate tegemisel (2.34). Lightning on jäänud kahvatuks vigastuste tõttu. Samuti pole meeskond tänavu saanud eriti loota esikinda Ben Bishopi peale, kes seni keskmiselt lasknud 2.79 väravat ja tõrjunud vaid 90.7%-ga.

Florida osariigi naabritele järgnevad kolme punkti sees kolm meeskonda. Toronto Maple Leafs on oma mitmete talendikate kollanokkade toel justkui suures mängus tagasi, ent halastamatu andmine Metro divisjonis tähendab, et karikamängudele jõudmiseks on tänavu vaja siiski veel üks lisakäik leida. Detroit Red Wings ja Buffalo Sabres on väga valusalt olnud vigastuste poolt mõjutatud.


Red Wingsi jaoks on playoffid praegu kahe vähem peetud mängu juures kuue punkti kaugusel ehk seis pole kõige hullem, aga legendaarne playoffide seeria on siiski tule all, kuna Atlandi divisjon seekord wild-cardi kohta tõenäoliselt ei saa.

Kommentaarid