Hooaja eelvaade: Montreal Canadiens

Eelmise hooaja konverentsi poolfinaalkoht ja tunamullune konverentsi finaalis käik näitavad, et NHL-i läbi aegade edukaim klubi Montreal Canadiens ei ole kaugel oma ajaloo 25. Stanley karikast. Osava draftimisega on klubi endale hea vundamendi ehitanud ning noor koosseis lubab ilusat tulevikku.

(foto: Getty Images)
Skoorimise probleemid tuleb selja taha jätta

Olles hooajal 2012/12 skoorinud 3.04 väravat mängus on Canadiens viimase kahe aasta jooksul jäänud väravate osas liiga tagumisse otsa. Seni kuni Carey Price MVP vormis tegutseb ei ole selle üle põhjust kurta, kuid on selgemaks selgem, et viljakam ründetegevus aitaks väravavahi koormat vähendada.

Mullu playoffidesse jõudnud meeskondade seas oli Canadiens oma väravatesaagi 2.61-ga kõige kehvem. Seisu parandamiseks tehti suvel huvitav lüke. Aastase lepingu peale võeti Aleksandr Sjomin, kellel kümne liigas veedetud aastaga kirjas ligi 250 väravat. Klubil on temaga seoses suured lootused. "Tal on võimalus ennast tõestada ja 31-aastasena on ta veel üsna noor. Loodame, et ta toob Montreali kogu oma oskuste pagasi ja võistlushimu," kommenteeris suvel peamänedžer Marc Bergevin.

Sjomin saab uue hooaja alguses olema üks kolmest Canadiensi ründajast, kellel turjal vähemalt 30 aastat. Seejuures on Torrey Mitchelli puhul kahtlane, kas ta üldse igaks kohtumiseks koosseisu mahub. Noored on pärast aastast pausi saanud endale ka kapteni. Meeskonda asub 25. karika poole juhtima Max Pacioretty.

(foto: canadiens.nhl.com)
Viimase kahe aasta jooksul on Pacioretty 76-st väravast kogu liiga peale vaid kaks meest rohkem skoorinud - Aleksandr Ovetškin (104) ja Joe Pavelski (78). Kui värskele kaptenile leiaks toetajaid, siis võiks vaikselt juba piiluda selle väravate keskmise suunas, mis suudeti paar aastat tagasi saavutada. Ja ega neid toetajaid ei pea ka tikutulega otsima.

21ne Alex Galchenyuk ja kaks aastat vanem Brendan Gallagher ületasid mullu esimest korda 20 värava piiri. Vaatamata noorele vanusele on mõlemal mängukogemusi juba 200 kohtumise ringis ja nende tase saab vaid tõusta. Galchenyukile on ka juba suurem vastutus minemas, kuna lisaks kapteni teatamisele avalikustati eelmisel nädalavahetusel ka plaan kasutada teda edaspidi keskründajana.

"Keskründaja koht on positsioon, mida on raske õppida. See nõuab nii rünnakul kui kaitses suurt vastutustunnet. Olid märgid, mida me otsisime ja arvasime varem, et ta polnud selleks valmis. Nüüd tunneme, et ta on sellele juba lähedal ja on käes aeg saada teada, kas ta suudab seda rolli täita," sõnas Bergevin.

Kaitses rohkelt kogemusi

Kui rünnakule pole pärast Brandon Prustist loobumist palju kogemusi jäänud, siis see korvatakse kaitseliinis. 22ne Nathan Beaulieu tundub seal üsna kohatu tükina. Pärast teda tuleb paras tühimik ja siis 26-aastane P.K Subban, kes ennast juba tõestanud liiga ühe parima kaitsemehena. Muidugi on ta ka aina paremaks minemas. Eelmisel hooajal tuli 60 silmaga karjääri tippmark.

(foto: Ryan Remiorz/PC)
Ühe karjääri parima aasta tegi ka Andrei Markov. Venelane ei lasknud ennast sellest häirida, et detsembris kukkus 36. aasta turjale. Temalt tuli 50 punkti. 30 eluaastat on täis ka Tom Gilbertil ja vabalt võiks omadega seal maal olla ka Jeff Petry. Hooaja keskel Edmontonist toodud ameeriklane on pealtnäha terve igaviku juba liigas veetnud, kuigi on alles 27-aastane. Pärast suvist pikka uut lepingut peaks Petryst saama Subbani kõrval järgmisteks aastateks tõeline tugitala.

Canadiens lasi endale mullu kogu liiga peale vähim väravaid - keskmiselt 2.24. Ent samal ajal tegi Carey Price elu parima hooaja ning selle osas on veel küsimärke, kas peatreener Michel Therrien on tõesti oma värava sedavõrd hästi lukku pannud või seisabki kõik vaid superväravavahi najal. Price'il on keeruline oma numbreid samal tasemel hoida, eriti tõrjete protsenti (93.3%) ja see tähendab, et meeskond peab tema ees kompaktsemalt mängima. Näiteks kaks aastat järjest on endale lastud keskmiselt üle 30 väravale läinud pealeviske ja sellega on jäädud liiga viimase kümne sekka.

Price on oma võimete tipus

Eelpool välja toodud tõrjete protsent, 44 võitu, keskmiselt lastud 1.96 väravat ja 9 nullimängu on kõik Price'i karjääri parimad näitajad. Olles augustis saanud 28-aastaseks on tal käes parim mängijaiga ning sarnaseid esitusi võime temalt oodata ka edaspidi. Aga just sarnaseid. Näiteks isegi Henrik Lundqvist pole oma karjääri jooksul rohkem kui korra tõrjete osas 93% kätte saanud.


Price'ist sai esimene väravavaht, kes hooaja auhindade jagamisel korjanud neli suurt auhinda. Tema poolt oli tegu igatepidi ajaloolise hooajaga, kuid teadupärast ei kordu ajalugu väga tihti. Samas peab talendikas puurivaht just seda suutma, kui Canadiensi rünnak koheselt ei plahvata. Atlandi divisjonis on hetkel kummaline seis, kus toppama jäämise korral võivad mitu meeskonda sinust mööda vuhiseda.

Mees ise läheb aastale vastu pingevabalt. "Plaanis on mitte üritada varasemat ületada. Iga hooaeg on erinev ja see kulgeb omalaadi. Selleks tuleb lihtsalt valmistuda ja lasta sel omamoodi edeneda. Ei tohi liiga palju ette mõelda," rääkis Price kuu alguses aastaks ettevalmistumise kohta.

Hooaja väljavaated

Üks faktor, millega Canadiens saaks oma väravatesaaki suurendada oleks efektiivne ülekaalus mängimine. See oli üks nendest paljudest statistilistest valdkondadest, mida Price'i mäng mullu ära katta ei suutnud ja millega jäädi liiga viimase kümne sekka. 16.5% oli nukker tulemus. Eriti arvestades seda, et Subbani ja Markovi näol on meeskonnas kaks väga osavat kaitsjat, kelle toel võiks ülekaalus lõbutseda. Mullu ei suudetud sealset seisu aga parandada isegi Sergei Gontšariga, kes aastate jooksul nendes olukordades olnud üsnagi efektiivne mees.

Canadiens on tugev meeskond, aga viljakam edurivi aitaks teha sammu tõeliste eliitsatside sekka. Kuigi võimalik, et klubi seda ei tahagi. Vähemalt mitte veel. Bergevin on maininud, et hetkel on veel käsil üleminekuperiood. Sellest annab aimu ka see, et mitmetest "vanuritest" on viimastel aastatel loobutud. Nähtavasti oodatakse ära noorema generatsiooni valmis küpsemine ja siis lükatakse kõik žetoonid lauale.

Käigu pealt ümberehitamine ei tähenda muidugi, et Canadiensi võib karikajuttudest kõrvale jätta. Viimasel paaril aastal on finaalipääs jäänud pisidetailide taha ning ega suvel mängijatevaliku osas mitte mingisugust äralangemist pole toimunud. Rääkimata sellest, et mullusest põhiturniiri võidust jäid puudu vaid mõned punktid. Tegu meeskonnaga, kellele tuleb igal juhul finaali pääsemiseks playoffides ära teha.

Kommentaarid