Montreal Canadiens pole enam ühemehemeeskond

Montreal Canadiens on tänavu teinud oma ligi 100-aastase ajaloo edukaima alguse. Kindlad võidud on tulnud tänu teravale mängule mõlemas väljaku otsas. Esikinnas Carey Price on ründeliinilt suurt tuge saamas ning nii võib öelda, et tegu pole enam ühemehemeeskonnaga.

(foto: foxsports.com)
Canadiensit on viimastel aastatel saatnud ühemehesatsi maine, kuna Price on alates Sotši olümpiamängudest olnud müstilises hoos. Mullu tõusis ta suurepäraste esituste ja numbritega NHL-i põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks ning olgugi, et sellise vormi kordamine on raske, siis on 28-aastane puurilukk siiski oivaliselt alustanud.

Nelja mänguga on Price endale keskmiselt lasknud 1.25 kolli ning tõrjunud 95.7%-lise efektiivsusega. Ja ega Canadiensil pole vastas olnud ka papist poisid. Senisest viiest vastasest neli mängisid läinud kevadel playoffides. Price on teiste hulgas nullinud Sidney Crosby ja Rick Nashi suurepärased võimalused.


Aga see muidugi pole üllatus, et Price on vastastele väravate andmisega sama kitsi nagu mõni ärahellitatud põngerjas. Canadiensi puhul on hooaja alguses enim muljet avaldanud see, et väravate tegemine pole meeskonna jaoks enam olnud nagu sunnitöö tegemine. Varasemalt on see eriti välja tulnud võõrsilmängudes. Näiteks eelmisel hooajal õnnestus põhiturniiri käigus kodust eemal üle kahe värava kirja saada vaid 17 korda. Nüüd on aga alustatud neljast neli seeriaga.

Seni on skooritud keskmiselt 3.25 väravat mängus ja kogu meeskond on ründeedusse panustanud. 18-st väljakumängijast on nulli peale jäänud vaid kolm meest. Max Pacioretty ning Tomaš Plekanec on nelja tabamusega liiga suurimate väravaküttide seas.

Peatreener Michel Therrien on oma meeskonna suurepäraselt mängima saanud ja sobitanud edukalt koosseisu kahe hooaja vahelised täiendused Aleksandr Sjomini ning Tomaš Fleichmanni. Kui venelane oma esimest väravat veel alles otsib, siis Fleichmannil on kirjas kaks kolli ja need mõlemad on osutunud võidu kindlustanud tabamusteks. Kui paar sellist veel tuleb, siis võib öelda, et 31-aastane tšehh on juba oma ülimalt tagasihoidliku palgaraha (750 000 dollarit) 100%-liselt välja teeninud.

Kenasti susisev rünnak on Therrieni jaoks kindlasti eriti rõõmustav selle tõttu, et ülekaalu efektiivsus on endiselt murelapseks. 16-st võimalusest on seni realiseeritud vaid kaks, mis annab edukuseks 12.5%. See näitab, et hooaja alguse tulemuste põhjal klubi ajaloo parimaks meeskonnaks kerkinud koosseisul on potentsiaali veel enamaks.

Jutud ühemehemeeskonnast võib rahulikult vaiba alla pühkida. Eile klubiga kaheaastase pikenduse (kahe aasta peale 12 miljonit dollarit) teinud Plekanec ütles eelmisel nädalavahetusel väga hästi: "Olen väsinud sellest, et meid nimetakase ühemehemeeskonnaks. Jah, Carey on maailma parim väravavaht, me kõik teame seda. Kuid kas me peame vabandust paluma selle eest, et tema ees mängime? Ta on oivaline väravavaht, aga me oleme suurepärane meeskond."

Kui varem võisid Canadiensi mängijad tagasihoidlikult tõdeda, et väravavahil tuleb ehk tõesti päästa meeskonna nahka tihendamini kui peaks, siis nüüd võib igati õigustatult närvi minna, kui keegi hakkab uuesti soovimatut silti külge riputama.

Kommentaarid