Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Ei ole just sagedane nähtus see, et Vancouver Canucks jääb playoffidest eemale - alates millenniumi algusest on see juhtunud vaid kolm korda - aga tunamullu nii läks. Meeskond näitas terve aasta üsna kohutavat mängu. Võis arvata, et ees seisabki üks mõõnaperiood, aga siiski suudeti ennast playoffidesse tagasi mängida.

(foto: rantsports.com)
Valmistutakse Sediniteta eluks

Kaksikud Henrik ja Daniel Sedin tähistavad järgmisel nädalavahetusel oma 35ndat sünnipäeva. Mõlemad tegid eelmisel hooajal pärast ebaõnnestunud aastat uue tõusu, aga on selge, et Canucks ei saa enam väga pikalt nende peale enam loota. Kuid seni, kuni kütust veel jagub, loodetakse neilt endiselt suurt panust.

"Mul on neisse suur usk. Nad on hämmastavad mängijad, teevad jäält eemal tugevat tööd ja näevad kogu suve kõvasti vaeva. Nad on valmis ja fokusseeritud," rääkis nädala alguses kaksikute kohta peamänedžer Jim Benning, lisades et neid üritatakse sarnaselt eelmisele hooajale väiksema koormusega värskena hoida.

Sedinid on Canucksi edu suhtes üliolulised. Eelmisel hooajal ületasid mõlemad 70 punkti piiri - Daniel 76, Henrik 73 - ja toitsid veel korralikult Radim Vrbatat (63 silma), aga siis tuli juba paras kanjon, kuna ükski teine mängumees ei ületanud 40 punkti piiri. Selle järgselt on edurivi ka veidikene värskendatud.

Suurte lootustega on meeskonda toodud Brandon Sutter ning lootusrikkad ollakse ka uue generatsiooni suhtes. "Meil on mõned noored mängumehed, kes vajavad NHL-is mängimise võimalust, et näidata milleks nad suutelised on. Seetõttu tegime mõned rasked otsused, et neile ruumi tekitada," tunnistas Benning suvel.

Noorukite esinumbrina tuleb 20-aastane Bo Horvat, kes nühkis mullu tagumistes kolmikutes mängides 68 matšiga välja 25 punkti (13+12). "Tema jaoks on käes põnevad ajad," märkis hiljuti Horvati kohta klubi president Trevor Linden. Loodetakse, et 2013. aasta drafti 9. valikust kujuneb samasugune klubi ikoon nagu seda on hetkel Sedinid ning nagu enne neid oli just Linden.


Keskmisest suurema õhinaga on Vancouveris räägitud ka Sven Bärtschist. 22-aastane šveitslane toodi eelmise hooaja keskel klubisse Calgary Flamesist. Suure rivaali rivistuses jäid Bärtschil pärast AHL-is säramist korralikud mängud tegemata, aga hooaja lõpus Canucksi eest jääle pääsedes tuli kolme mänguga kaks kolli.

Sedinide kõrvale on toodud noori õpetama Brandon Prust. "Soovin olla konkurentsivõimeline ja tahan, et nooremad kutid õpiksid vanematelt, kuidas võitmiseks asju õigesti teha. Veteranide olemasolu on hindamatu väärtus," on Benning märkinud.

Kuigi ka klubi vahetanud veteranid võivad end muidugi uuesti noorena tunda.


Selge on see, et tasapisi hakatakse ennast juba harjutama Sediniteta eluks. Uue generatsiooni seas tuleb ka üks lätlane. 24-aastane Ronalds Keninš, kes eelmisel suvel vabaagendina Šveitsi liigast hangiti, sai mulluse põhiturniiri teises pooles viisakalt mänguaega ning jättis positiivse esmamulje - 30 mänguga 4+8.

Kaitse tundub habras

Willie Desjardinsi meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.68 väravat mängus, millega pääseti napilt liiga viimase kümne seast. Litri enda võrgust välja hoidmisel oldi hädas vaatamata sellele, et 85.7%'ga jäi meeskonna vähemuses mängimise efektiivsus alla vaid Minnesota Wildile (86.3%). Nüüd on loobutud klubis kümme hooaega mänginud Kevin Bieksast ja sinisel joonel on ainus väljaspoolne täiendus Matt Barkowski, kes oli Bostonis selline nii ja naa vend.

Pärast Bieksa lahkumist jääb kaitse toetuma Alexander Edlerile ja Dan Hamhuis'le. Nendega seoses tulevad aga omad probleemid. Nimelt on tegu üsna kehva tervist omavate meestega. Rootslane on senise 9-aastase karjääri jooksul suutnud 82 mänguga hooaja teha vaid korra. Hamhuis'le tiksub uuel hooajal peale 33. eluaasta ja tõsine kubemetrauma röövis temalt mullu 23 mängu.

(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Põhimeeste järel tulevad Chris Tanev, Yannick Weber ja Luca Sbisa. Viimane neist on kõige kogenum, aga temalgi on selja taga vaid nelja täishooaja jagu mängupraktikat. Rünnakul on mitmeid põnevaid talente, aga kaitses tuleb nende peale tilkumist veel oodata. 22-aastane Frank Corrado on aeg-ajalt proovimas käinud, kuid pole seni esindusmeeskonnas veel kanda kinnitanud. Temale järgneb veidi noorem seltskond, keda juhib P.K. Subbani vend Jordan, aga need härrad on veel paari-kolme aasta kaugusel oma panuse andmisest.

Kas väravavahtide karussell saadakse pidama?

Ei ole kaugel see aeg, mil Roberto Luongo ja Cory Schneider Vancouveris väravavahi ametit jagasid - kord rõõmsalt, teine kord negatiivsemate emotsioonidega - aga pärast seda on postide vahel paras karussell käinud. Ryan Miller toodi aasta tagasi esinumbriks ja nii on see ka uuel hooajal, aga tema varumees on välja vahetatud. Fännide suur lemmik Eddie Läck saadeti Carolinasse ja AHL-ist edutati Jacob Markström.

Samas pole 25-aastane rootslane ka mingisugune uus nägu. Ta on NHL-is juba 50 kohtumises jääl käinud. Seni ei ole asjad aga õnnestunud - vaid 13 võitu, endale lastud väravate keskmine 3.19 ja tõrjed 89.6%. Neid numbreid saab ilustada vaid selle faktiga, et praktiliselt kõik senised mängud on tulnud Florida Panthersi eest ja pantrid olid pikalt kõigi jaoks poksikoti rollis.

Väravavahid aga loomulikult küpsevad kauem ja ehk on toredamad ajad veel ees. AHL-is liikus igatahes Canucksi järelkasv mullu suuresti just tänu Markströmile finaali. Tema põhihooaja numbriteks olid 32-st mängust 22 võitu, väravad 1.88 ja tõrjed 93.4%. Pärast sellist aastat on muidugi ootused ja lootused laes. "Mulle tundub, et Markström on kujunemas väga heaks esiväravavahiks ja tahtsime, et tal oleks võimalus ennast arendada," kommenteris Benning suviseid lükkeid.


Millerile 2010. aastal tulnud liiga parima väravavahi auhind on jäämas aina kaugemale minevikku ja aina harvemaks on jäämas ka tema efektiivsed aastad. Näiteks pärast 2009/10 hooaega on tal tõrjete efektiivsus üle 92% olnud vaid korra. Mullu jäi selleks 91.1%. Keskmiselt lendas selja taha 2.53 väravat ja mõlemad näitajad on tema karjääri numbritest halvemad (2.59, 91.5%). Kas Markström on tõesti sellise kaliibriga vend, kes võib tema mantli üle võtta või siis asendab korralikult vigastuse korral? Hetkel ei saa seda täiekindlusega väita.

Hooaja väljavaated

Canucks on parajalt bipolaarne meeskond. Eelmisel hooajal oli playoffidesse jõudmine üllatuseks, aga samas siis jälle pettumuseks see, et avaringis lasti ennast üsna kergelt Flamesil üle mängida. Ega täpselt ei tea mitte keegi ka seda, kuidas Desjardinsi hoolealused uuel hooajal tegutsema hakkavad.

Meeskonna lootused on juba väikese tagasilöögi saanud, kuna selle asemel, et treeninglaagris ja kontrollkohtumistes ründekolmikuid ja kaitsepaare paika panna, peab peatreener taastuma puusaopist, mis eelmisel nädalal ette võeti. Heal juhul jõuab ta tagasi hooaja avamänguks, mis 7. oktoobril Calgarys tehakse, halvimal juhul peab aga meeskond juba alates esimesest nädalast hakkama raskustega võitlema.

Playoffid on muidugi haarde ulatuses. Võime eeldada, et Vaikse ookeani divisjonis lähevad esimesed kaks kohta Anaheim Ducksile ja Los Angeles Kingsile. Vabaks jääb üks automaatne kvalifitseerumise koht + wild-cardi positsioon (kuigi seni on mõlemad pärast uue formaadi loomist läinud Kesk divisjoni satsidele). Canucks võiks olla jahtijate grupis koos Flamesi ja San Jose Sharksiga. Arvatavasti eraldatakse terad sõkaldest kindlama kaitse ja parema väravavahi mänguga. Või siis suurema tahtmisega.

"Mulle meeldivad kutid, kes on võitlushimulised. Kui sul on sellised vennad koosseisus, siis on sinu vastu alati raske mängida. Kui ma olen vastasmeeskonnas, siis ei taha ma sellise kombinatsiooni vastu mängida," rääkis Desjardins vahetult enne treeninglaagri algust.

Kommentaarid