Hooaja eelvaade: Toronto Maple Leafs

Eelmisel hooajal kostitati meid ühe kõige kummalisema hooajaga, mille üks professionaalne spordimeeskond võib teha. Loomulikult oli selleks Toronto Maple Leafs, kes nalja rohkem kui rubla eest pakkumas juba pikemat aega. Olles idakonverentsi playoffide võidujooksus kindlalt sees vallandati peatreener Randy Carlyle ja lõpuks koguti viimase 20 aasta väikseim punktisaak.

(foto: Craig Abel/Getty Images)
Algab elu ilma Phil Kesselita

Uus hooaeg saab olema esimene pärast 2009. aastat, kus Leafsi särki ei tõmba selga Phil Kessel. Kuue hooaja jooksul meeskonna eest 181 kolli teinud ründaja loovutati Pittsburgh Penguinsile. Sellega langes esimene suurem doomino tükk klubi ümberehitamise plaanist, mis arvatavasti jätkub ka uue hooaja sees.

Kesseli mineku järel saab Leafsi esiründajaks James van Riemsdyk. JVR skooris tegelikult juba eelmisel hooajal rohkem väravaid kui Kessel - 27 vs 25 -  ja saab olema huvitav näha, kuidas ta suurema vastutuskoormaga kohaneb. Samuti saab olema põnev jälgida seda, mis saab Tyler Bozakist. Omal ajal draftimata jäänud keskründaja on ennast leidnud ühe meeskonna esitsentrina, kuna ta käis Kesseliga koos nagu sukk ja saabas. Samal ajal oli aga tema produktiivsus kahvatu - kaks hooaega järjest on kirjas 49 silma, mis 29-aastase ründaja karjääri tippmark.

49-punktilised esitsentrid on midagi täiesti uut Mike Babcocki jaoks, kes seni tüürinud liiga eliitmeeskondi. Suurt rahapatakat oli aga võimatu tagasi lükata. Kõik juba saavutanud peatreeneri jaoks on tegu ka põneva väljakutsega. Esimeseks mureks on panna jääle piisavalt hea meeskond, mis ei kordaks äsja olnud aastat. Ja selle suhtes on siht seatud väga kaugele. "Ontarios mängivad paljud kutid hokit ja äkki ühel päeval soovivad nad seda Leafsi eest teha. On tähtis panna jääle "toode", mis meelitab mängijaid," lausus Babcock hiljuti.

(foto: Dan Hamilton/USA TODAY Sports)
Vähemalt uuel hooajal on "toode" päris kõikuva kvaliteediga. Ründes on van Riemsdyki kõrvale panna paar huvitavat mängijat nagu Nazem Kadri, kellest Babcock palju loodab, ja Joffrey Lupul, kes tervena produktiivne mängumees, aga nende tagant on tulemas üsna kahtlane kaader. See peaks tähendama, et oma võimalused saavad mitmed noored eesotsas Kesseli tehinguga Penguinsist toodud Kasperi Kapanen.

Küll võib aga kahtlasest seltskonnast välja tuua P.A. Parenteau nime. 32-aastane ründaja jäi viimastel aastatel Montreal Canadiensis teiste varju, aga eelnevalt on ta ennast tõestanud osava mängumehena. Tegu ka Babcocki jaoks tuttava näoga. Nullindate esimeses pooles töötasid mõlemad Anaheimis. "Olen valmis väljakutseks ja see loodetavasti lükkab mu käima. Minu jaoks on kõige tähtsam saada tervis korda ning enesekindlus tagasi," teatas Parenteau pärast aastase lepingu allkirjastamist.

Babcockil kindlasti jagub mõtteainet ja äkki isegi peavalu seoses sellega, kuidas ja kellega mängima hakata. Eeldatavasti kasvab see koorem ka aasta jooksul. Hea uudis on aga see, et kogu vastutust ei pea ta üksi kandma. Ülevalt vaatavad treeneripingile alla teised suure reputatsiooniga mehed - klubi president Brendan Shanahan ja sarnaselt Babcockile uut väljakutset haistes kohale lennanud peamänedžer Lou Lamoriello.

Kaitses paistab suur lootuse kiir

21-aastasel Morgan Riellyl on selja taga juba kaks täishooaega ning usutakse, et 2012. aasta drafti 5. valik hakkab aasta-aastalt aina paremaks minema. Eelmine hooaeg läks sahvrisse 81-st mängust kogutud 8+21'ga. Temast võiks kujuneda tõeline kaitseliini liider nagu Babcockil oli Detroidis selleks Niklas Kronwall. Seda veel ka väikese lisasärtsuga rünnakul.

Dion Phaneuf on endale kindlasti väärilist mantlipärijat saamas. Arvestades, et Kesseli nimi liikus eelmisel hooajal kuulujuttudes pidevalt koos Phanuefi omaga, siis võib uskuda, et meeskonna kapten ei saa enam väga kaua elu Torontos nautida.

(foto: sportsnet.ca)
Tõsi on ka see, et omal ajal parima uustulnuka valimisel vaid Sidney Crosbyle ja Aleksandr Ovetškinile alla jäänud kaitsja ei ole 30-aastasena enam samal tasemel kui varem. Kuigi Babcocki jaoks võib ta sümpaatne olla. Eelmise hooaja vahetustehingute tähtpäeval liikusid tõsised jutud, et Phaneuf kolib Detroiti.

Leafsi kaitse oli Carlyle'i ajal habras nagu teismelise tüdruku süda - kõigil hooaegadel lasti enda väravale üle 30 pealeviske ja viimasel kolmel aastal platseeruti selle arvestuses esimese nelja seas. Ees ootab tõsine korrastustöö ja usutavasti jäävad vähesed praegusest koosseisust paigale. Turvaliselt võivad end tõesti tunda vaid Rielly ja teised mehed, kelle vanus pole veel üle 25 tiksunud.

Tänu suurele endale lastud pealevisete arvule on Leafsile viimastel hooaegadel peaaegu alati tehtud rohkem kui kolm tükki mängu kohta. Ainsaks erandiks lühendatud 2012/13 hooaeg, kui lasti keskmiselt 2.67 väravat. Seegi on kaugel kvaliteeti näitavast numbrist olgugi, et toona oli see piisav, et üle seitsme aasta taas playoffidesse jõuda. Babcocki ajastut võiks alustada sellega, et sihtida esimese hooaja numbrit sinna samasse auku.

Segadus väravasuul

Segadus on sõna, mis sobib iseenesest ideaalselt kogu Leafsi koosseisu iseloomustamiseks, aga eriti hästi istub see väravavahtide kohta. 2013. aastal Los Angeles Kingsist hangitud Jonathan Bernier hakkas kiirelt James Reimerit kõrvale puksima, aga pole endiselt lõplikult sellega hakkama saanud. Näiteks eelmisel hooajal sai Reimer 27 starti. Vanal juhtkonnal kadus temasse usk, aga võimalik, et Babcock & Co ei usalda hoopis Bernier'd.

(foto: thestar.com)
Eelmise kuu alguses 27. sünnipäeva tähistanud puurivaht oli sel suvel ainus mängija, kelle lepingupikenduse suhtes klubi vahekohtu poole pöördus. Leafs tahtis eelmisel hooajal 3.4 miljonit dollarit teeninud Bernier palka vähendada, aga parimas mängijaeas mees ise muidugi soovis hoopis töötasu tõusu. Vahetult enne peale sunnitud lahendust löödi käed 4.1 miljoni peale.

Bernier ise on valmis puhtalt lehelt alustama: "Arvan, et nad (klubi omanikud) tundsid viimase kahe aasta jooksul, et me ei liigu õiges suunas ja usun, et filosoofia muutus ning treenerite vahetus on õige otsus."

Eakaaslastest väravavahid on mõlemad senise karjääri jooksul kirja saanud 175 põhihooaja mängu. Kummalgi pole aga ette näidata numbreid, mis võiksid meeskonna fännidele enesekindlust süstida. Bernier - 76 võitu, keskmiselt lastud väravaid 2.63, tõrjed 91.6%. Reimer - 74 võitu, 2.91, 91.3%. Arvestades seda võiks klubi ehk isegi mõnele kolmandale variandile pilgu peale panna.

Hooaja väljavaated

Paberi peal on Leafsi koosseis parem kui Arizona Coyotesi oma. See võiks tähendada seda, et viimasele kohale ja drafti avavalikule, millest tänavu ülinapilt ilma jäädi, otseselt konkureerima ei hakata. Kindlasti on potentsiaali ronida eelmise hooaja positsioonilt - tagant neljas - ülespoole. Sellega seoses peab aga küsima, et kas klubi ilmtingimata soovib seda teha?

Pilk on pandud tuleviku peale ja kui tehakse edukas aasta algus, siis võib tekkida võlts kujutelm, et see praegune seis polegi tegelikult nii halb kui arvatakse. Babcock on muidugi võitja ja ega ükski treener ning mängija ühtegi kohtumist kaotama ei lähe, aga nagu eelmisel hooajal Buffalo Sabres näitas, siis kaotusteseeriaid on tegelikult üsnagi kerge endale korraldada - lihtsalt vabane väravavahtidest, kes liiga palju mänge võitma hakkavad. Kasuks tuleb ka muu pidev mängijatega sahkerdamine.

Lõpuks võimegi välja jõuda selleni, et vaatamata muutustele on Leafs endiselt see sama ettearvamatu meeskond nagu varem. Kindlana näib vaid see, et Babcock jääb oma 13-aastase peatreenerikarjääri jooksul teist korda playoffidest eemale. Täishooaegade puhul on seni tema halvim punktisaak 76 silma. Leafs kogus mullu 68 punkti. Usutavasti jääb algava hooaja resultaat kuskile nende numbrite vahele.

Kommentaarid