Hooaja eelvaade: Ottawa Senators

Vahest juhtub midagi, mis on seletamatu. Keegi selle põhjuseid ei tea, aga see haarab kõik kaasa. Ottawat tabas läinud kevadel burgerimaania, mis viis Senatorsi üllatuslikult playoffidesse. Uuel hooajal samale ime(mehe)le aga lootma ei jääda.

(foto: Marc DesRosiers/USA TODAY Sports)
Noortelt ründajatelt oodatakse järgmist sammu

Senaatorite ründeliinis on säravaim nimi 2010. aasta OM-hõbe Bobby Ryan, aga möödunud hooajal kerkisid kõige teravamateks snaipriteks mehed metsast, endised drafti hiliste ringide mehed Mark Stone ja Mike Hoffman. Esimene jagas Kyle Turrisega ründajate osas meeskonna resultatiivsema mängija tiitlit (64 punkti) ning teine oli 27 kolliga edukaim väravakütt.

Stone jõudis lõpuks liiga parima uustulnuka nominentide sekka ja kasvatas sellega kõvasti oma väärtust. "Markist sai üks meie parimatest mängijatest. Eriti hooaja lõpus, kui üritasime playoffidesse jõuda. Tunneme, et tal on endiselt veel arenguruumi ja teame, et temast saab väga tähtis mängumees, kui organisatsioon soovib tiitli suunas sammuda," rääkis suvel peamänedžer Bryan Murray.


Naabruskonna uued kutid lükkasid Ryani kõrval tahaplaanile ka teised kogenumad ründajad nagu näiteks Clarke MacArthuri, kellelt oodati pärast 55 punktiga lõppenud hooaega suurt hüpet. 2013. aastal vabaagendina Torontost saabunud ründaja jäi aga vaid 36 silma peale (16+20). Veidral kombel on MacArthur üks klubi viimastest täiendustest. Senators pole alates eelmise hooaja algusest oma koosseisu ei vabaagentide ega vahetustehingutega täiendanud!

Kannatlikkus ja lojaalsus on tulemustele rajatud profispordis saamas aina haruldasemaks, aga Kanada pealinnas näidatakse, et sedamoodi on siiski võimalik edu saavutada. Samas ei ole koosseis täielikult sama, mis eelmisel hooajal. Ründeliinist on lahkunud Eric Condra, kellega lepingut ei pikendatud ning David Legwand, kes koos väravavahi Robin Lehneriga Buffalosse saadeti.

Senators kuulus mullu 2.83'ga keskmise väravate arvu osas liiga esikümnesse. Kuna noortes nähakse suurt potentsiaali ning vanadest, kes lahkunud, on maha jäänud rohkem mänguaega, siis võiks olla potentsiaali veel enamaks. On ju tehtud korraliku tulevärgiga hooaeg isegi ilma tippvormis Ryanita. Lisaks on mõned uued kutid veel valmis häälekalt oma kohalolust märku andma.

2013. aasta drafti avaringi valik Curtis Lazar lõpetas oma debüüthooaja 15 punktiga, kuid temas nähekse potentsiaali palju enamaks. 20-aastasena on selle näitamiseks veel ka aega. Tema kõrval tulevad 22sed Jean-Gabriel Pageau, Matt Puempel ja Mike Zibanejad. Viimane oli playoffides nelja punktiga üks meeskonna edukamaid.

Kaitses Karlsson & Co

Mõni nädal tagasi tuli kõigi jaoks, kes väljaspool Ottawat tegutsevad halb uudis - Erik Karlsson teatas, et ta võimsam kui eales varem. 25-aastasena juba kaks korda liiga parimaks kaitsjaks valitud rootslane on arenemas tõeliseks monstrumiks. Kui varem paistis ta enim silma rünnakul, siis viimasel ajal on hakatud kiitma ka tema mängu kaitsetsoonis. Suurel jaol tänu peatreenerile Dave Cameronile, kes suutis ta panna distsiplineeritult mängima. Aga seda nii, et tema tootlikus rünnakul ei kannatanud.

(foto: All Over Press)
Karlsson tegi sarnaselt kogu meeskonnale mullu aeglase alguse, aga sai hoo sisse kui Cameron Paul MacLeani asemele saabus. Oma osa oli ka selles, et Senators alustas hooaega ilma teise oma põhikaitsja Marc Methotita, kes jäi esimesest 37-st mängust vigastusega eemale. Uljas Karlsson ja oma tsoonis tegutsemist armastav Methot on ideaalne kaitsepaar. Selle toel annab mullust endale lastud väravate keskmist 2.54 kindlasti paremaks timmida.

Sarnaseid, hästi sobituvaid paare leiab ka esiduo selja tagant. 21-aastane Cody Ceci on pakkumas elevust oma "karlssoniliku" mänguga ja sellega, et tegu on Ottawas sündinud-kasvanud hokipoisiga. Kusjuures Methot, Pageau ning koos Ceciga paari moodustav Mark Borowiecki on samuti täiesti kohalikud tüübid. Viimasest sai 2008. aastal üldse esimene Ottawas sirgunud mängumees, kelle Senators draftist endale hankis.

Eelmise hooaja kangelane peab leppima varuväravavahi ametiga

Andrew Hammond on tüüp, kes jääb aegade lõpuni legendiks ning meenub igale hokisõbrale kasvõi nendel hetkedel, kui enda menüüsse mõni hamburger lubatakse, aga kui midagi enneolematut ei juhtu, siis jääb tema mullune mäng lihtsalt sähvatuseks. "Ma ei oota, et seda kordan," tunnistas 27-aastane puurivaht ka ise eelmisel nädalal. "Aga arvan, et oluline on selle vormi lähedale jõudmine. Loodan oma meeskonnale igal õhtul anda võiduvõimaluse."

(foto: grantland.com)
"The Hamburglar" sai kevadel klubilt lepingupikenduse, aga see oli justkui lihtsalt preemia selle eest, mis ta korda saatis. Midagi enamat temalt väga enam ei loodeta. Murray ütles suvel: "Mõtlesime, et peaksime teda tasustame uue lepinguga. See oli organisatsiooni poolt õige samm."

Noorema ja perspektiivikama Lehneri ära andmine näitab samas, et teatud ootused seoses temaga veel on. Ja eks Hammond peab ka igaks juhuks pikemateks mänguperioodideks ikkagi valmis olema kuna esiväravavaht Craig Anderson on endale tasapisi kogumas klaasmehe kuulsust. Eelmisel hooajal oli tal näiteks randmega probleeme. Mõlemat maskis meest peaks samas aitama tervem kaitseliin.

Hooaja väljavaated

"Me teame, et see ei ole iga-aastane juhtum," on Murray öelnud eelmise hooaja imelise lõpu kohta. "Me ei saa end varakult panna positsioonile, kust peame uuesti mingisuguse erilise sündmusega pääsema. Ootan, et meeskond oleks parem. Usun, et me suudame püsivalt konkurentsivõimelised olla."

Senatorsi puhul peaks konkurentsivõimelisus algama eelkõige kaitsest. Rünnaku osas on viimastel aastatel üsna stabiilselt püsitud esirinnas, aga näiteks üleeelmisel hooajal lasti endale panna keskmiselt üle kolme kolli ja niimoodi kaugele ei purjetata. Peatreener Cameron on välja hõiganud eesmärgi jõuda playoffidesse.

"Jah, kuigi see ei saa lihtne olema," vastas 57-aastane peatreener nädalavahetusel küsimusele, kas tema käsutuses on playoffide kaliibriga meeskond. "Playoffidega seoses tulevad mängu mitmed faktorid, mille üle sul kontrolli pole. Tuleb loota, et hokijumalad on sinu poolel."

Eelmisel hooajal mingisugune jumalik jõud tõepoolest meeskonna tõotatud maale juhatas. Kas nii läheb ka tänavu, see saab selgeks kevadel. Atlandi divisjonis pole palju meeskondi, kes rahulduvad lihtsalt sellega, et põhiturniiri lõpuni mängivad.

Kommentaarid