Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Hooajal 1998/99 NHL-iga liitunud Nashville Predators tegi mullu esimese hooaja peatreeneriga, kelle nimi pole Barry Trotz. Võis arvata, et ees ootavad kasvuraskused, kuid Peter Laviolette sai oma esimesel aastal väga hästi hakkama. Meeskond oli pikalt põhiturniiri võidu konkurentsis ja jõudis pärast kaheaastast pausi uuesti playoffidesse.

(foto: nbcsports.com)
Soovitakse rohkem väravaid

Tänu Pekka Rinnele ja kaitseliinile, mille liidriks Shea Weber, ei pea Nashville'is kunagi endale lastud väravate pärast väga muretsema. Küll aga on probleemiks olnud enda väravatesaak ning seda soovitakse parandada. "Meie kolmas ja neljas ründekolmik olid ühtlase tasemega, kaitses väga head, aga rünnakul ei tulnud nende poolt eriti midagi. Ma ei taha olla ahne, aga soovin veidikene veel kvaliteeti tõsta," kommenteeris hiljuti peamänedžer David Poile.

Eelmisel hooajal keskmiselt 2.76 kolli teinud rünnakut on täiendatud KHL-i tähe Steve Mosese ja Buffalo Sabresist kinga saanud Cody Hodgsoniga. "Ta on kutt, kes oli tasuta saadaval, kellel on skoorimise võimed olemas. Miks mitte võtta riski? Ta pole (kasvult) suur, aga on kiire ja suudab skoorida," kirjeldas Poile 26-aastast ründajat.

Moses tegi eelmisel hooajal põhiturniiril 36 kolliga KHL-i rekordi. 60 mänguga lisas ta nende kõrvale ka 21 söötu. Mõned Euroopas lammutanud tähed on varem NHL-is läbi kukkunud ja kukuvad kindlasti ka tulevikus, aga enne seda tuleb neile võimalus anda ning Predators on seda teinud.

Rünnakul oldi mullu hädas, kuna James Neali debüüthooaeg ei osutunud nii edukaks kui loodeti. Hooajal 2011/12 Pittsburgis tervelt 40 kolli teinud ründajat vaevasid terviseprobleemid ja 67 kohtumisega tuli vaid 23+14. Samas oli ta sellest hoolimata meeskonna üks edukamaid väravakütte. Vaid Filip Forsberg sai tema 23-st rohkem kirja (26). Augusti keskel 20. sünnipäeva tähistanud rootslane tegi suurepärase debüüthooaja.


Seis olnuks meeskonna jaoks väga nutune, kui poleks olnud 2013. aasta kevadel tehtud vahetustehingut, millega Forsberg Washingtonist üle toodi. Või õigemini ära rööviti, arvestades et vastu läksid Michael Latta (seni 70 mänguga 10 punkti) ja Martin Erat (uueks hooajaks otsapidi KHL-is).

Forsberg ja Mike Ribeiro olid eelmisel hooajal meeskonna ainsad vähemalt 60 silmaga mehed. Seejuures tulid nende järel punktide osas juba kaks kaitsjat - Weber (45) ja Roman Josi (55). Särtsu oleks tõesti ette rohkem vaja. Eelmise hooaja väravatesaak oli viimase kolme hooaja parim, aga seegi andis kogu liiga peale alles 14. koha.

Riskantne aga kõrge tasuvusega täiendus ka kaitses

Nagu mainitud sai, siis kaitses ei ole Predatorsil probleeme - eelmisel hooajal lasti 2.46 väravat mängus, millega kuuluti liiga esikümnesse - aga eks paigal tammumine viib lõpuks stagnatsioonini. Sinisele joonele on lisatud Barrett Jackman.

(foto: sportingnews.com)
Suurte kogemustega - kirjas üle 800 mängu - kanadalane on karjääri jooksul olnud mees, kes igal õhtul oma alati ära teeb, aga võib arvata, et St. Louis Bluesil ikkagi olid põhjused, miks tal minna lasti. 34-aastasena ei ole liiga kunagine parim uustulnuk enam oma parimal tasemel, seega on sarnaselt Mosese toomisele tegu riskantse sammuga. Aga see võib olla kõrge tasuvusega, kui mees endale uue hingamise leiab.

Poile on oma lükkega väga rahul: "Ma arvan, et ta sobib meile ideaalselt. Ta lisab veteranina liidriomadusi, füüsilisust ja tema suurim väärtus on meie jaoks vähemuses mängimine. Teoorias on tema esimene, kes karistusi surmama asub ja ma ei saa kirjeldada kui tähtis see meeskonnasisese tasakaalu suhtes on. Saame Weberile ja Josile nendes olukordades puhkust anda."

Predatorsil vajab parandamist vähemuses mängimise efektiivsus, mis oli mullu 80.8%-ga liiga tagumises otsas. Weberi ja Josi säästmine on samuti kahtlemata tähtis. Mõlemad kaitselõvid mängisid mullu keskmiselt üle 26 minuti mängus ja kuulusid selle osas liiga esimese viie sekka.

Väravas tuttav paar

Kui mõned vahetavad puurivahte - eriti varumehi - nagu sokke, siis Predators läheb juba kolmandale hooajale vastu sama paariga. Pekka Rinnat on toetamas Carter Hutton. 29-aastase kanadalase roll on ka olulisel kohal, kuna soomlast on viimasel kahel aastal vigastused kiusanud. Mullu jäi küll paus üsna lühikeseks ja sattus ideaalsele ajale, kui Tähtede mängu tõttu tehti pikem paus, aga on selge, et päris raudmehega tema puhul tegu pole.

(foto: Bill Greenblatt/UPI)
Hutton sai eelmisel hooajal jääle 18 kohtumises. 17-st stardist tuli kuus võitu. Keskmiselt lasi ta 2.61 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 90.2%. Aasta varem läks märksa edukamalt - 34-st stardist 20 võitu, väravaid 2.62, tõrjed 91%. Tema puhul on saanud tuttavaks seis, kus ühele edukale mängule järgneb kaks-kolm veel, aga sama on ka ebaõnnestumiste korral.

Rinne tegi pärast puusatraumast taastumist mullu ilusa tagasituleku. Numbrid 41 võitu, 2.18 endale lastud väravat ja tõrjed 92.3% viisid ta karjääri jooksul kolmandat korda hooaja parima puurivahi kandidaatide sekka. 32-aastasena peaks tal veel mitu head hooaega veel ees olema. Predatorsi edu suhtes on tema hea vorm elulise tähtusega.

Hooaja väljavaated

Suvel on meeskonnas mõned muudatused olnud, aga enim loodab klubi hoopis sellest, et on saavutatud püsivus. "Ennekõike oleme me meeskonda parandanud sellega, et hoidsime seda koos. Viimase paari aasta jooksul on olnud väga palju muutuseid ja arvan, et vajasime tänavu rohkem stabiilsust. Eelmistel aastatel ei suutnud me võita, ega jõudnud playoffidesse, seetõttu vajasime muudatusi," on Poile rääkinud.

Predators naases playoffidesse kenade esitustega, kui lõpuks Stanley karika võitnud Chicago Blackhawks pandi avaringis korralikult higistama. Uuel hooajal on kindlasti potentsiaali enamaks. Või siis järgmisel hooajal. Tulevik tundub helge. "Kõik on endiselt noored ja arenevad. Oleme juba suure teekonna läbinud, aga siinsete poiste jaoks on tegu loodetavasti pika ja eduka rännaku algusega," ütles Forsberg suvel.

Eelmisel hooajal jõuti 104 punktini ja seda isegi nii, et viimasest 27-st mängust kaotati 19. Näidati head ning mitmekülgset mängu ja see pakub usku, et asjad võivad paremini sujuda. Kesk divisjonist pole muidugi kerge välja saada ja seal mängimise kõrval tundub hambaarsti külastamine meeldiva ettevõtmisena, aga eelmisel hooajal oli Predators lähedal oma ajaloo esimesele divisjoni tiitlile. Juba see näitab, et tegu on satsiga, keda peab tõsiselt võtma.

Kommentaarid